Viimased 3-4 päeva olen enda jaoks väga vara ärganud. Lihtsalt niisama. Kell 8, pool 9 või pool 10.. Muidu põõnan ikka lõdvalt 12-1ni. Täna olin selleks kellaks juba pooled isa särgid ära triikinud(~kolm kaussi pesu,enamik on meeste asjad ja pooled neist isa T-särgid:D) Poolteist tundi üksinda vaikuses, ei mingit telerit,raadiot ega arvutit. Täitsa lõpp kui palju mõtteid käis peast läbi...
Ema,Kati saabusid,Jakob ka. Pesunaise tööst jäigi selg juba kangeks. Siis läksime õue muru külvama. Ja ma võin väga vabalt väita, et suvi on- täitsa soe, päevikate väel olime, kohati küll pilvine ja tuuline,kuid külm ei hakanud sugugi. Aga seda muru näen ma korralikult alles veidi vähem kui aasta pärast... Nii kahju on, et selleks et kogeda midagi uut ja huvitavat seal, pean loobuma selleks ajaks kõigest heast mis siin on!?!? Ainukesed, kes ei tunne kurbust, või vähemalt ei näita seda välja, on mu omad vennad:D Jaks ei ütle midagi erilist, Karl küsib millal ma juba ära lähen. It's just the way they are. Ega ma ise ka just kõige emotsionaalsem inimene ei ole, et näidata oma tundeid välja, aga küll te teate, kui väga ma teid igatsema hakkan:)
Läks juba korraks meelest ära, miks selline pealkiri:D Ema käis turul täna, tõi tikreid, ploome, herneid, mustikaid.. Just neid viimaseid avastasin ennast natke aega tagasi söömas köögis nagu väike laps:D Nad olid suhkruga kaetud ja niiii head. Alguses sõin ükshaaval kahe näpuga, aga pärast naersin enda üle, kui nägin et terve käsi ja suu oli suhkruga koos:D Ei aga siiski nüüd ma sain aru et see polnud lapse moodi söömine, sest ema tõstis häält praegu köögis ja enne käisid seal kati ja jakob, nii et ma ei taha nähagi, kui sinine seal nüüd kõik on:D
skip to main |
skip to sidebar
6 comments:
ma pole see aasta ikka ühtegi mustikat söönud:D Issi rääkis jah, et sa juba väga pikalt õues töödand. Ma käisin täna issiga tallinas kaasas, kalluriga:D Tead..mina hakkan suind küll igatsema ja ma ei küsiks sult millal sa lähed..ma tean::DD Ainult see hommikune kellaaeg on veits hirmutav:)
Mina jään sind küll igatsema :( :)
mina hakkan ju teid ka igatsema kallikesed:)
Ka mina jään sind Eestisse tagasi ootama !
ma usun janne,ja kui tagasi tulen,siis näeme veel tihemini-ühes klassis,eks?:D
Ma polnud sellele mõelnudki üldse. Vot see on juba väärt ootamist, või mis ?! Aga siiski, kahju on, et lähed, aga samas ma jälle leian, et elus peab kõik ära proovima ja see on suurepärane võimalus ning ma olen õnnelik selle üle, et sul on see võimalus !
Post a Comment